Midagi jäi maha..

Ja ongi kõik. Selleks korraks. Olen juba Riia lennujaamas, ootan oma lendu koju. Oma armsate laste juurde.. Samas, mu südames on kõledus ja igatsus, ma oleksin tahtnud lennuki õhkutõusmisel hüüda, et eiei, peatage lennuk, ma veel ei tule teiega.. Et kusagil seal, suurete tulede all, ühes majakeses, magab ju mu Kullake. Selles voodis, kust mina just tõusin.. Et lubage, ma lähen sinna, kuhu kuulun.. Kuidas ma kodus olen, kui mu teine pool jäi minust maha, suurte mägede ja sõbralike koerte maale? Aga ei, ma Pole kurb. Las ta rändab väheke veel - tema puhkus on veidi pikem. Aga kui Sa seda loed, siis tea, Armas, et 4 naist ootavad Sind koju. Kui Sa valmis oled :)

Aga mu lapsed ootavad mind ka. Loodetavasti näen ma täna neid kõiki. Täna tähistame ka emadepäeva. Minu päeva. EmMe tuleb koju. EMme on õnnelik ja kavatseb seda oma väikestele kullakestele ka jagada. Ma ei jõua ära oodata, kuni teid näen, tupsukesed!

Ülevaatlikum reiskiri tuleb varsti. Piltidega. :)