Elu on väga mõnus!

Elu on lihtsalt väga mõnus! Ei mingeid muresid. Teed muudkui tööd - kellast kellani, siis ei pea enam tööd tegema. Või, noh, siis on see valikuline - tahad, teed, tahad, ei tee.. Teed täpselt seda, mida ise tahad ja mis Sind õnnelikuks teeb. Ja kui midagi teha ei oska, ei teegi midagi. Ei pea ju. Lihtsalt ole. Ja tunne, et elu on mõnusat olemist väärt.

Me käisime Leeloga ja R-ga nädalavahetusel Eesti suurima kivi otsas. Ma ju kardan muidu kõrgust, ja see kivi oli päris kõrge.. Aga ilmselt seisneb mu hirm kõrguse ees allatulemise osas - kui ma sealt kuidagi alla ei saa, siis ma kardan. Aga kui ma enda jaoks välja mõtlen, kuidas alla tagasi tulla, ja ma oskan tulla, on see tore, see ronimine!

(Edit: ahjah. Kui te nüüd mõtlete, et ma tegelikult ka ei muretse millegi pärast, siis teil on peaaegu õigus :) Samas - muidugi, ma mõtlen, et peaks seda või teist tegema, sest neid asju on vaja teha.. Noh, näiteks igasugu kodused tööd ja asjad. Ja mõnikord ainult ei mõtle, vaid teen ka :D Aga see ongi valikute küsimus, et teen, millal tahan ja kuidas tahan. Ise. Vot.)