24 juuli 2014

Kindel rütm. Ja rahu.

Elu on sel aastal kuidagi kindla rütmiga kulgenud.. Ja rahulikult. Ja õnnelikult.

Ma tahtsin oma reisipilte siia üles panna, aga enamus neist on liiga isiklikud.. Nagu näitaks kogu maailmale, mis värvi aluspesu mul parasjagu seljas on :) Või siis, ei ole...

Igaljuhul. Kui te küsite, kas Horvaatiasse on mõtet reisida, siis JAAAAA! See on nii ilus maa. Mina olen igaljuhul täiesti lummatud. Ma läheks iga kell tagasi. Peale reisi ma mõtlesin isegi, kas ma ei saaks sinna elama minna. Tõsiselt. Ilmselt oleks keeruline, sest peaaegu mitte ükski horvaat ei rääkinud inglise keelt. Ja mina ei osanud horvaadi keelt. Noh, turismihooajal poleks vist isegi hullu - kui mõnes väikeses mereäärses turismilinnas ennast sisse seada. Aga mida talvel teha... Oleks ainult julgust. Baška on mul siiani hinges. Me sattusime sinna nii õigel ajal - vähe rahvast, kogu romantika oli meie päralt.. Kõik rannarestoranid ootasid meid. Ja kogu loodus oli ainult meie silmadele ja meile ahhetamiseks. Päris kohe sai selgeks, et seal on nii ilus, et lihtsalt ei jõua enam imestada.

Oh, ja mägesid ma tahan ka. Siin ju pole. Ma tahan rohkem mägesid. Äkki peaks järgmisena ronima kõrgemale kui 1100 m? Vaatama, kas see on ainult tunne - nagu lapsepõlves söödud jäätisega, mis tundus siis palju maitsvam? Kõige hullem oleks teada saada, et ma jäängi mägesid tahtma. Et sealse rahu leidmise nimel tehtav töö - nii füüsiline kui mõttetöö - on nagu narkootikum, mida peab jälle ja jälle manustama, et edasi elada..

Panen siiski mõned pildid? Et saaksite aru, mida ma silmas pean? Olgu.

Aga kõigi 11 riigi kohta, milles me kas käisime või läbi sõitsime, pole ühtegi halba sõna öelda. Noh, kui Slovakkia välja arvata. Seal polnud küll mitte midagi ilusat. Päriselt. Kole ilm, söögikohti oli raske leida, õues liikusid kahtlased kujud (mustlased).. Või peaks nüüd just Slovakkiasse uuesti minema ja vaatama, kas tõesti siis seal mitte midagi hingele pole...

A pildid tulevad mõnel teisel päeval. Ilmselt mitte homme. Sest homne rütm ei ole kodus arvuti taga. Reedete muster näitab, et mul pole aega arvuti ega interneti jaoks. Ja praegu on vaja magada, et vara tõusta.. Tegelikult tahaks hoopis teisi asju teha, aga kuna on tööpäevade vahepealne õhtu ja kuna ma olen Pärnus ja ... Noh, siis ei saa. Isegi raamatut ei saa lugeda. Praegu mitte.


Pildid lisatud 2016! Lubadus täidetud!

Ristimägi Leedus:










Riho leidis vaatamisväärsuste seast kassimuuseumi :) Täiesti vaadatav, ma ütlen :) Leedu.




Muuseumi direktor isiklikult tuli tervitama :)





Isegi Eesti oli esindatud..



Kassimuuseumis oli üks papagoi, kes minusse armus. Kui ma teise ruumi läksin, hõikas ta mind!


Spetsiaalselt Simoonele tehtud pilt :)


No see kivi oli samuti vaatamisväärsuste hulgas...





Me olime juba Poolas, kui äkki....!!!!!






Need toonekured Sikora külas...





Ja keset sellist kolgast nagu see Sikora-nimeline küla ju oli, nägin ma turteltuvisid! Väga ilusad ja nunnud! Läksin kohe pildistama..





See mees kasvatas neid tuvisid! Ma proovisin talle selgeks teha, et teate, mu nimi on ka Sikora, nagu teie külalgi, aga ta ei saanud aru ei inglise ega vene keelest :( Pärast plahvatas, et oleksin võinud ju talle oma ID-kaarti näidata või midagi..



Vist oli Lomza selle linna nimi :)





Riho käskis teha presidendiproua nägu :) Noh, et kui tema presidendiks saab ükskord. Ma tegin siis.


Ja tema on siis nagu president või nii.




Varssavis. Lihtsalt pildistasime.



Seal oli mingi kohaliku TV-saate tegemine. Ma usun, et see mees on sama kuulus Poolas kui Marko Reikop meil :)



Nii palju ilu! :)






Ahsoo.. Arbeit macht frei :(




Ma küsisin Riholt, mis see IHS seal katusel tähendab, ta ütles:"Iga hea süda". No loomulikult, mida muud see tähendab! Sloveenias.






Riho proovib Harry Potterit teha :)



Lõpuks oleme Horvaatias! Esimene hommik seal.




Zagreb. Väga ilus.


Täiesti naljakad hommikupoolsed lõunad, kus me käisime mööda linna ja otsisime süüa. No nagu putru ja võileibu ja kohvi. Mida ei olnud, olid just needsamad loetletud 3 komponenti.



Ikka sai veini igal pool enne ja siis lõpuks paar kaheksajalapoega õli sees krussitõmbunult.. :D






Me jõuame Krki saarele! See on nagu muinasjutt. Päriselt.




Krki saarel, Baška linnas.



Selline asi juhtus meie ööbimiskohas. Peremees otsis kohe puskari välja :)





Ma ei ütle midagi. Lihtsalt nii ilus on seal!













Kuna me olime väga varajased turistid, oli põhimõtteliselt terve Baška linn meie päralt. Söögikohtades saime a la carte menüü - hommikul püütud kala. Imemaitsev! Ja nii romantiline!



Järgmisel hommikul läksime fotojahile lähedalasuvale matkarajale mäe otsa.





















Meie väike helesinine laguun.















Starigrad. Otsisime mägede rahvusparki Paklenica't. Vale koht oli :)










Nüüd kohal. Paklenica, siit me tuleme! Käisime ikka korralikul matkal - jäime ööseks mägimajja ja matkasime ühe mäe tippu ka.


















Ahh! Riho ütles, et se eon minu lill! :)



Ja minu uss ka.







Metsik värk, ma ütlen!




Kusjuures, peab tõdema, et alla oli isegi raskem minna kui üles! Kiviklibu ja kogu aeg jalgadega pidurdamine võtsid lõpuks läbi..




Nüüd siis Plitvice järved. Ma olen kindel, et me oma seiklusega ümber ühe järve ei näinud poolt parkigi.. Aga mis siis.. :) Meil oli lõbus!


































Kusagil siinmaal me otsustasime, et ei, kaardi peal on näha, et saab ümber järve minna, mööda veepiiri ehk päris kalda äärast... Ega sai küll, peaaegu :) See tähendas ikka üsna ekstreemset ronimist ja päris pikalt ka vees kahlamist.













See oli väga järsk nukk, kust me pidime üle ronima.. Ja see oli kaetud kiviklibuga, mis veeres jalge alt  minema.. :/



Siin ma ei tee häda, ausalt. Ma lihtsalt taastun peale eneseületamist :)








Päris ümber järve ei saanud. Poole pealt läksime praamile :)



Selle jahi kinkis ka Riho mulle. Arvake, kus me oleme!!?? Veneetsias!!!



Millise näoga te ise Veneetsias pitsarestoranis pitsat telliksite, ah?











Tänav Veneetsias. Peaaegu sama lai kui Riho õlad.



A mina sain kingituseks need imeilusad sinised kõrvarõngad! Kaelakee oli ka!









See ei ole Veneetsia. Kui ma õigesti mäletan, oli see Itaalia linn.. A võibolla Horvaatia.. Praegu ei viitsi otsida ka.









Nüüd Sloveenias. Tagasiteel. Soolakoobastes.












Ja siis see kuulus mäe sisse ehitatud loss.







Ja minu üllatuseks tehtud reis lilleaeda.












Balaton. Tšekk!



Ega selle Ungaripildiga võib selel Horvaatia-reisi pildid lõpetada küll. Oli vägavägavägaväga tore ja põnev ja lahe!





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar