Päris pissist mütsi ma lapsele pähe ei suranud, sai seda enne hoolikalt kuivatatud, nühitud, et siis ainult hetkeks see peanupu otsa saada- no ei ole see päkapikk suurem asi mütsikandja ;) nii jäigi see kaader parimaks sellest korrast :)
Siin siis püha jõuluõhtu meie suure pere keskel. Noh, et oleks kunagi aaaaastate pärast ka vaadata ja mõelda, et mida me sõime j amissuguste nõude pealt, siis saigi mõned kohustuslikud söögilauapildid tehtud ;)
Juba ajab Leelo suure vennaga asju...
...vahepeal emme segab ja söödab oma linnupoega.
Kuusk oli meil ka-selline imepisike, mis mahtus trepile ära, kust laps kätte ei saa :) No korraks sai ja oh seda rõõmu ;)
Meie lapsed :)
Nüüd peaks varsti jõulumees tulema!
Tuligi! Selline kodukootud, põlve peal kokku klopsitud teine. Ja mis siis kui mõne aasta pärast pilte vaadates Leelo ta ära tunneb? Ah, küll sellele jõuab mõelda ;) Igaljuhul, hetkel Leelo ei olnud nõus talle väga lähedale minema...
...see-eest lehvitas küll hoolega kui too veider mees ülakorrusele tagasi läks :) Imelik, miks ta nii keerulise tee äraminekuks valis- katuseaknast läbironimise nimelt... Suur kast, kus sees kingid olid, oligi jäänud magamistuppa põrandale, kuna see aknast läbi ei mahtunud. Ei tea, millega ta siis järgmisel aastal kinke toob?
Suured lapsed ja nende kingid...
...ja väike laps omaga :)
Seda juhust kui suured tähele ei pane, tuleb ära kasutada- trepist üles!!! Õnneks saime ikka issi sappa kamandada ;)
No kas pole võidurõõmus näoke?
Meie kallis TuustEpp ja kallis Simoone ka ;)
Sellega ongi kodujõulupildid läbi :)
Oi, teil on ikka julm trepp. Meil vist kõrgem, aga siiski kinnine.
VastaKustutaJa ei saa jälle mainimata jätta, kui armsad lapsekesed sul küll on...
Vaatan ja vaatan no ja jäängi vaatama. Nii armsad lapsed ja nii armas pere :)
VastaKustuta