Mtskheta (kirjutatud eile)

Siin on soe. Saan käia miniseeliku ja lühikese särgiga. Muidugi, kohalike jaoks olen ma millegipärast vaatamisväärsuse staadiumis - ma ei saagi aru, miks - alguses arvasin, et liiga lühike seelik, aga siin on ka noortel naistel samasuguseid... või ok, võibolla imestatakse, kuidas ma sellise seelikuga käia julgen - servast narmendab ja teksal on kohati kulunud augud... :) aga ausalt, see ei ole lihtsalt laiema vöö laiune seelik vaid natuke veel laiem :)



Igal juhul eile õhtul jalutasime selle mäe tipus asuva kloostri juurde. Teekond kiskus põnevaks juba enne mäejalamile jõudmist - meil tuli ületada neljarealine, kahesuunaline maantee (110 km/h), mille erinevate suundade vahel oli betoonsein, niiumbes 70 cm k6rgune. Õnneks ei pidanud kõigist ridadest yhe jutiga üle jooksma, vahepeal sai betoonseinte vahel oleval kõrgel rohelise muruga seinal õiget hetke oodata. Imelik, et sealt polnud ehitatud ei üle ega alt mingit teed.. me polnud ainsad, kes niiviisi, hullumeelselt, üle tee jooksid.


Lehma taga on politseimaja. Üliuhke, klaasist ehitis. Üleüldse olidki kõikide linnade väljapaistvaimad majad enamasti just politseijaoskonnad. Ja klaasist pidid need sellepärast olema, et see sümboliseerib Gruusia politseiametnike tööd - läbipaistev, s.t aus.

Teel püha kloostri juurde :)

Jivari klooster otse ees! Seesama, seal künka otsas!

Peaaegu kohal.

Väike sport ka - arvestades, et kaamerast Rihoni oli üksjagu maad joosta ja siis tuli veel õige poos ka sisse võtta :D

Aga üleval oli ilus, täpselt nii ilus, kui ma ette võisin kujutada, pluss veel mõned protsendid. Sealt nägi väga kaugele - esiplaanil olevad mäekesed olid rohelised, aga taga,... Lumivalged :) Kloostrisse sisenemiseks oli hilja - muidu olime igati ettevalmistatud, mul oli isegi kleit kaasas pükste peale panekuks ja sall pähe ja jope paljaste õlgade jaoks. Aga neid vaja ei läinud. Tore oli ikkagi. Alla saime eriti ekstreemset rada mõöda - peaaegu otsejoones alla.. Hirmus oli ka. Allajõudes oli juba pime, kodute leidmine teisel pool maanteed oli sellevõrra raskem, külakoerad haukusid sellevõrra kurjemalt ja lähedamal, aga see ainult lisas vürtsi meie matkale.


Jõudime servale :)

Sõnulkirjeldamatult ilus! Ma ei tea, kas need pildid suudavad seda edasi anda... ?

Mtskheta meie all.

Reisi jooksul avaldus Rihos hullu kellamehe sündroom - kuna Gruusias oli igas korralikus kohas oma klooster, siis oli ka kellasid, mida kolistada, palju :)

Riho teeb pilti, kuidas ma teen pilti (telefoniga sellepärast, et kodustele läbi wifi midagi kiirelt saata). Hea reklaam LG-le?

See on see tee, millest ma ülevalpool rääkisin - et Jivarisse pääseda, tuli see ületada..

Vot nii pidime laskuma alla. Suhteliselt järsu nurga all. Me ei tahtnud minna sama teed, mida mööda tulime :)

Jumalikud vaated.

Lugedes seda kirja maja paremal küljel (siitpoolt vaadates paremal), tundub, et oleme hiljaks jäänud?

Head aega, Mtskheta! Muide, just "Mtskheta" on raudteejaama seinale punaste tellistega kirjutatud...

Väga nostalgiline perroon.

Kohv!!!

Internetiajastu.

Selle rongiga järgmisesse linna. Gorisse.

Gruusia 2015.

Kolmas päev siin, keset jumalikke vaateid, sooja ilma ja täielikku rahu. On alles hommik, kell on 10 ja me pole veel voodistki väljas. Isegi veel täpsem olles - üks alles nohiseb mu kõrval..

Praegu oleme Mtskhetas. Eile tulime, Tbilisist. Siia transporti otsides kõndisime läbi turuplatsi, kus marsruuttaksode juhtidest gruusia mehed meid muudkui edasi juhatasid. Lõpuks polnudki meil vaja midagi öelda, juba oli sõna levinud ja meile lihtsalt viibati käega, kuhupoole minna. Kui esimene taksojuht lubas meid viia kohale (pluss veel Jivaris, mäe otsas asuva kloostri juurde viia, seal oodata, kuni me pildistame ja siis tagasi alla tuua - ma ei saa aru, mis mõte on lasta võtta endalt see lõbu üles mäkke jala minna... ) 15 lari eest (1 eur=2,4 larit), siis lõpuks, õige marsrutka juurde jõudes maksis pilet ainult 1 lari inimese kohta... Hindadega ongi siin nii, et on asju, mis panevad lõua maani kukkuma, sest pole olemas nii odavaid asju, aga teisalt on Gruusia euroopastumas ja ei ole suurt vahet, kus oled - näiteks hotellid siin ja Tbilisis, on üsna samas hinnaklassis, mis nt. Horvaatia reisi ajal... no või veidi odavamad, aga siiski... ja samas maksab metroopilet ainult 1 lari. Ja takso. Ja köisraudteel üle Tbilisi jõe laskumine - see oli ka 1 lari. Selline atraktsioon oleks Eestis asudes küll 15 euri nägu koorinud..

Poodidega on siin imelikud lood. Eestis olles ei tule selle pealegi, et poes pole nt. shampooni või et mis veel hullem - poodigi pole. Aga siin kõnnid ja kõnnid, igal pool, kus on silt "market", tähendab see enamasti pisikest tuba täis erinevaid asju - sokkidest mineraalveeni (ja viimast paistavad nad siin eriti armastavat - suur pudel Borjomi maksab siin täpselt poole vähem kui meil). Ja kõiki tooteid on väljas täpselt 1 sort ja 1 tk. Ok, tegelikult oli 2 sorti shampooni, aga teine pudel oli üleni lögane, paistis, et see oli juba kellegagi dushi all käinud... Niisiis jäi mulle 1 valik. Aga ega sellest hullu polnud. Ongi ju lihtsam...


Esimene kord, kui me Tbilisis ärkasime, oli juba lõuna :) Ülimõnus!

Noh, kui nii hea pakkumine on, tuleb rahakoti sisu kohe üle vaadata. Kui palju õieti üks "good house" võiks maksta? Tegelikult meil jäigi teada saamata. Kahju.

Mingi kassikohvik. Näete, ma sõin ilusasti taldriku tühjaks :D

Mmmminu lemmikud! No ei olnud, et kahe suupoolega sööks, aga magusaisu sai väga hästi lahendatud. Tegu kohalike maiustega, mille nime ma ei mäleta. Kohalik Snickers - keskel nööri otsa lükitud pähklid, mis on läbi veetud viinamarjamahla ja jahu segust. Ja siis ära kuivatatud. Väga head!

Moodne kunst - need torud paremal on, muide, majad - kontserdimaja ja midagi veel.

Esimene hatšapuri! Mmmmh, kui hea!

Kohalik kass, kes tahtis ka süüa...

..ja sügamist :)

Kusagil kesklinnas.

Jätkame selfidega. Nagu Horvaatias :)

Mäkke minek :) Muide, pärast sõitsime ka üleval, majade kohal olevate tõstukitega!

Parkimisstiilinäide :) Pildilt ei saagi aru KUI kaldus see tänav on. Mina sealt üles poleks sõitnud. Aga see bemm on väikese kolmurk-tõkiskinga igaks juhuks ratta taha pannud :)

See ongi see hea maja, mida müüdi?