28 aprill 2015

Mtskheta (kirjutatud eile)

Siin on soe. Saan käia miniseeliku ja lühikese särgiga. Muidugi, kohalike jaoks olen ma millegipärast vaatamisväärsuse staadiumis - ma ei saagi aru, miks - alguses arvasin, et liiga lühike seelik, aga siin on ka noortel naistel samasuguseid... või ok, võibolla imestatakse, kuidas ma sellise seelikuga käia julgen - servast narmendab ja teksal on kohati kulunud augud... :) aga ausalt, see ei ole lihtsalt laiema vöö laiune seelik vaid natuke veel laiem :)



Igal juhul eile õhtul jalutasime selle mäe tipus asuva kloostri juurde. Teekond kiskus põnevaks juba enne mäejalamile jõudmist - meil tuli ületada neljarealine, kahesuunaline maantee (110 km/h), mille erinevate suundade vahel oli betoonsein, niiumbes 70 cm k6rgune. Õnneks ei pidanud kõigist ridadest yhe jutiga üle jooksma, vahepeal sai betoonseinte vahel oleval kõrgel rohelise muruga seinal õiget hetke oodata. Imelik, et sealt polnud ehitatud ei üle ega alt mingit teed.. me polnud ainsad, kes niiviisi, hullumeelselt, üle tee jooksid.


Lehma taga on politseimaja. Üliuhke, klaasist ehitis. Üleüldse olidki kõikide linnade väljapaistvaimad majad enamasti just politseijaoskonnad. Ja klaasist pidid need sellepärast olema, et see sümboliseerib Gruusia politseiametnike tööd - läbipaistev, s.t aus.




Teel püha kloostri juurde :)




Jivari klooster otse ees! Seesama, seal künka otsas!


Peaaegu kohal.



Väike sport ka - arvestades, et kaamerast Rihoni oli üksjagu maad joosta ja siis tuli veel õige poos ka sisse võtta :D




Aga üleval oli ilus, täpselt nii ilus, kui ma ette võisin kujutada, pluss veel mõned protsendid. Sealt nägi väga kaugele - esiplaanil olevad mäekesed olid rohelised, aga taga,... Lumivalged :) Kloostrisse sisenemiseks oli hilja - muidu olime igati ettevalmistatud, mul oli isegi kleit kaasas pükste peale panekuks ja sall pähe ja jope paljaste õlgade jaoks. Aga neid vaja ei läinud. Tore oli ikkagi. Alla saime eriti ekstreemset rada mõöda - peaaegu otsejoones alla.. Hirmus oli ka. Allajõudes oli juba pime, kodute leidmine teisel pool maanteed oli sellevõrra raskem, külakoerad haukusid sellevõrra kurjemalt ja lähedamal, aga see ainult lisas vürtsi meie matkale.


Jõudime servale :)



Sõnulkirjeldamatult ilus! Ma ei tea, kas need pildid suudavad seda edasi anda... ?



Mtskheta meie all.



Reisi jooksul avaldus Rihos hullu kellamehe sündroom - kuna Gruusias oli igas korralikus kohas oma klooster, siis oli ka kellasid, mida kolistada, palju :)



Riho teeb pilti, kuidas ma teen pilti (telefoniga sellepärast, et kodustele läbi wifi midagi kiirelt saata). Hea reklaam LG-le?


See on see tee, millest ma ülevalpool rääkisin - et Jivarisse pääseda, tuli see ületada..



Vot nii pidime laskuma alla. Suhteliselt järsu nurga all. Me ei tahtnud minna sama teed, mida mööda tulime :)


Jumalikud vaated.


Lugedes seda kirja maja paremal küljel (siitpoolt vaadates paremal), tundub, et oleme hiljaks jäänud?



Head aega, Mtskheta! Muide, just "Mtskheta" on raudteejaama seinale punaste tellistega kirjutatud...


Väga nostalgiline perroon.


Kohv!!!



Internetiajastu.


Selle rongiga järgmisesse linna. Gorisse.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar